Наши истории

Teistmoodi kevad. Mõtisklusi Rainerilt, Eliiselt ja Egelilt 6.-7. klassist 16. апреля Laidi


Teistmoodi kevad

Nagu ikka talve järgi tuleb kevad, kuid see kevad on erinev eelmistest. Kevad tõi kaasa tundmatu haiguse CORONA. See haigus sulges kõik koolid, poed, kontorid, kinod ja muud sellised kohad. Õpilased pandi koduõppele ja vanemad kodukontoritesse. Tänaval liigub vähe inimesi, ning kõik kannavad maske ja kindaid. Aga vaatamata sellele haigusele, tulid tagasi rändlinnud ja hakkasid õitsema lilled. Vaatamata karantiinile sai tähistatud ülestõusmispüha ja värvida mune. Mina arvan, et see haigus saab läbi ja tuleb tavaline suvevaheaeg.

Rainer Raun, 6. kl

 

Loojuv päike

Puhub tugev tuul

ja õrnalt paistab kuu.

Päike vaikselt loojub,

õrnalt tunnen soojust.

 

See imeline taevas

ja paitav päike.

See tekitab tunde,

nagu oleksin väike.

 

Vaikselt päike kaob

ja tumedad pilved ette laob.

Nii see päike loojus

ja ära kadus ka soojus.

 

Egeli Lopp, 7. kl

 

Kevad

Juba ärkavadki linnud

iidsest talvest.

Tärkavate pungade kõrval

lehvitamas oma kauneid tiibu.

 

Hallid, punased, sinised, rohelised.

See silmipimestav värvimäng.

Lillede, päikese ja tähtetega

justkui ilu nimel võitlemas.

 

Metsarajal kõndides

nagu võlumaailma sattunud,

märkad ava tundmatusse,

mis kutsub imetlema.

 

Läbi kuuseokstest värava,

tumedasse sügavikku.

Ojakene keset puid,

millest näha tumedaid varje okstest.

 

Soises tihnikus kuuldaval

on hääled mis kutsuvad.

Lõhnad, mida ei tea,

kuid pead omaks.

 

Läbi okste ronides

näed äkki kaugusest midagi.

See on lage põld,

mis on metsa katki teinud.

 

Inimkäsi on lõhkunud ilu,

mille teel olen kõndind.

Linnulaul ja lille sära

on peatunud sel piiril.

 

Tagasiminek ilmast,

kus tundsid soojust.

Oja mille sära,

ning puude kahin.

 

Okstest väravast,

millest olid ennem sisse läinud,

jääb maha rahu,

mida igatsed.

 

Eliise Kirs, 6. kl

Teistmoodi kevad

Nagu ikka talve järgi tuleb kevad, kuid see kevad on erinev eelmistest. Kevad tõi kaasa tundmatu haiguse CORONA. See haigus sulges kõik koolid, poed, kontorid, kinod ja muud sellised kohad. Õpilased pandi koduõppele ja vanemad kodukontoritesse. Tänaval liigub vähe inimesi, ning kõik kannavad maske ja kindaid. Aga vaatamata sellele haigusele, tulid tagasi rändlinnud ja hakkasid õitsema lilled. Vaatamata karantiinile sai tähistatud ülestõusmispüha ja värvida mune. Mina arvan, et see haigus saab läbi ja tuleb tavaline suvevaheaeg.

Rainer Raun, 6. kl

 

Loojuv päike

Puhub tugev tuul

ja õrnalt paistab kuu.

Päike vaikselt loojub,

õrnalt tunnen soojust.

 

See imeline taevas

ja paitav päike.

See tekitab tunde,

nagu oleksin väike.

 

Vaikselt päike kaob

ja tumedad pilved ette laob.

Nii see päike loojus

ja ära kadus ka soojus.

 

Egeli Lopp, 7. kl

 

Kevad

Juba ärkavadki linnud

iidsest talvest.

Tärkavate pungade kõrval

lehvitamas oma kauneid tiibu.

 

Hallid, punased, sinised, rohelised.

See silmipimestav värvimäng.

Lillede, päikese ja tähtetega

justkui ilu nimel võitlemas.

 

Metsarajal kõndides

nagu võlumaailma sattunud,

märkad ava tundmatusse,

mis kutsub imetlema.

 

Läbi kuuseokstest värava,

tumedasse sügavikku.

Ojakene keset puid,

millest näha tumedaid varje okstest.

 

Soises tihnikus kuuldaval

on hääled mis kutsuvad.

Lõhnad, mida ei tea,

kuid pead omaks.

 

Läbi okste ronides

näed äkki kaugusest midagi.

See on lage põld,

mis on metsa katki teinud.

 

Inimkäsi on lõhkunud ilu,

mille teel olen kõndind.

Linnulaul ja lille sära

on peatunud sel piiril.

 

Tagasiminek ilmast,

kus tundsid soojust.

Oja mille sära,

ning puude kahin.

 

Okstest väravast,

millest olid ennem sisse läinud,

jääb maha rahu,

mida igatsed.

 

Eliise Kirs, 6. kl

There are currently 0 users online.