30.märts - 5.aprill 2026 lihavõtted, munadepühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad näitus kooli fuajees

4.klassi õpilased koos klassijuhataja Liane Treiga on teinud näituse munadepühadeks. Oma mängujänesed on näitusele toonud Roosi- Marie Piik, Elinora Arge, Adeele Ots, Lisbeth Villak, Kätlin Paar, Stella Lindmets ja Markus Nuum. Õpetaja Liane tõi mängujänese, millel vanust 35 aastat. Lühike tutvustus urbepäevast ja ülestõusmispühadest annab ülevaate pühade tähtsusest. Jagame rõõmuga seda teavet kõigile, et olla teadlikum munadepühadest.

Urbepühal ja lihavõttepühal toodi tuppa pajutibud, mis kuulusid lahutamatult pühade juurde. Kui neid ei olnud varem soetanud, pandi nad munade värvimise ajaks vaasi. Kui õitsesid sinililled, siis toodi nad koos samblaga tuppa. Tavaks on olnud ka ajatada selleks päevaks taldrikul või kausis muru, millele sai värvitud mune asetada. On valmistatud okstest ja samblast pesi, kuhu on pandud värvitud mune. Lisaks ajatati hiirekõrvule mitmesuguseid oksi, millega ehiti tube.

Millal värvitakse mune? Mune värvitakse tavaliselt lihavõttehommikul. Munade värvimiseks kasutati sibulakoori, vihalehti, sammalt, värvi andvaid taimi jpm.

Kevadpühade hommikul on mõnel pool pühadejänes liikumas ja teda kujutatakse sageli ka lihavõttekaardi peal. Miks just jänes? Jänes on eriline selle poolest, et ta poegib väga sageli ja korraga sünnib tal palju poegi. Nii on temagi nagu uue elu sümbol.

Sõna “lihavõtted” märgib otseselt katoliku kiriku 40-päevase lihasöömise keeluga paastuaja lõppemist, millest alates võidi jälle liha võtta. Paralleelnimetusena on käibel ka kevadpühad. Vanasõna ütleb: “Lihavõtted – vaesed pühad, jõulud – rikkad pühad”. Jõulupühade ajal oli rikkalik toidulaud, lihavõtte ajal põhiliselt muna- ja piimatoidud.

Lihavõttepühad tähistavad Kristuse surnust ülestõusmist vaikse nädala pühapäeval. Sel hommikul helisevad kirikutornides kirikukellad ning inimesed käivad kirikus.

Lihavõtteid nimetatakse ka veel munadepühadeks. Seda kommet on aidanud kujundada õige vana tava panna kollaseks värvitud muna külvipäeval viljaterade hulka või põllumulla sisse, et uus vili kasvaks niisama kuldkollane ja ilus. Muna tähendab siin uue elu algust (munast tibud), nii nagu ka kevadel kogu loodus talveunest ärkab ja uuesti sünnib.

Eestis ja saksakeelsetes maades peidab lihavõttejänes öösel mune aeda (ka majja, korterisse või rõdule) ja lapsed otsivad need üles. Komme on tänaseni elav, ehkki mõneski peres peidetakse värvitud munade asemel hoopis šokolaadimune ja ka -kujukesi.

Esimene teade lihavõttejänese toodud munadest pärineb 1572. aastast Saksamaalt.

Artikli kirjutas Liane Trei 4.klassi klassijuhataja