Meie lood

Kristina Lember: oleks patt öelda, et minu esimene tööpäev möödus vähem kui suurepäraselt 13. detsember admin


9. detsembril sai meie inglise keele õpetajal Kristina Lemberil oldud Kärla koolis õpetajaametis 100 päeva. Sellise maagilise verstapostini jõudmise puhul kinkisime täna õpetaja Kristinale MTÜ "Alustavat õpetajat toetav kool" poolt ellu kutsutud sümboolse 100 õpetajapäeva ripatsi. Sellelt ripatsilt leiab sümbolina eesti keele erilise tähe, sõna õpetaja esimese tähe ja sellesse on peidetud ka number 100. Ühtekokku sümboliseerib see lõpmatust ja kannab endas mõtet, et õpetaja mõjutab igavikku. 

9. klassi õpilased Annika Suurna ja Karis Kivi küsisid õpetajalt ka mõned uudishimulikud küsimused:

Kui Te peaksite ennast kirjeldama ühe lausega, mis see oleks?

Driven by the thought “it will be fine; I will figure something out”.

I’m more of a Sam girl.

Mis on kõige metsikum asi mis Te iial teinud olete?

Tartus Ülikoolis esimest aastat õppides jalutasin ühel suvisel hilisõhtul sõbrannadega Raekoja platsilt läbi, kui üks tundmatu noormees mind kinni pidas ja Suudlevate Tudengite purskkaevu tahtsule kutsus. Ma ei ole kunagi arg inimene olnud ja nõustusin. Nii me seal tantsisime: ilma muusikata, riided läbimärjad, meik laiali ja sõbrannad kõrval naerust kõverad.

Milline olite ise õpilasena ja millised olid Teie lemmikud õppeained koolis?

Õpilasena võisin õpetajate jaoks olla ikka tüütus – iseteadja ja jäärapäine. Nüüd sellele tagasi mõeldes tahaks nii mõnegi õpetaja ees vabandada.

Põhikoolis oli minu lemmik õppeaine saksa keel ja gümnaasiumis ajalugu. Inglise keel on mind saatnud terve elu, kuid õppeainena see minu lemmik ei olnud.

Kas olete alati tahtnud õpetajaks saada? Kui mitte, siis kelleks?

Väga-väga pikki aastaid tahtsin ma saada loomaarstiks, kuid vanemaks saades ja gümnaasiumisse minnes hakkasin üha rohkem mõtlema sellele, et kas ma tahan õppida enda jaoks midagi täiesti uut või pigem lihvida oma olemasolevaid tugevusi nii palju kui võimalik. Valisin kahest variandist viimase ja läksin Tartu Ülikooli inglise keele kirjandust ja filoloogiat õppima.

Kuidas tundsite ennast enne oma esimese tunni algust? Kas närv oli ka sees?

Ikka oli närv sees. Minu esimeses tunnis oli kokku rohkem õpilasi kui üheski teises klassis, kus ma õpetanud olen.

Kas Teie vaatepunkt õpetajatest on muutunud, nüüd kus ise olete õpetaja?

Kusjuures, üks minu esimesi mõtteid õpetajana alustades oli see, et kas ma hakkan nüüd enda õpetajaid paremini mõistma. Praeguseks ma ei saa öelda, et ma mõistan neid paremini, küll aga on minu vaatepunkt õpetajast, kui inimesest, muutunud.

Kas Teil on õpetamise jaoks oma stiil või põhimõte?

Ma proovin alati jääda positiivseks, üritan võimalikult palju õhutada õpilasi rääkima ja võimalusel üritan soovidele vastu tulla.

Miks just Kärla kool?

Olen Kärla kooliga olnud seotud ka varasemalt. Ma ei olnud küll õpilase rollis, kuid abistasin Comeniuse projektiga aastal 2015. Kui ma 2018. aasta suvel otsustasin kolida tagasi Kuressaarde oli täiesti juhuse tahtel vabanenud inglise keele õpetaja ametikoht Kärla koolis ja ma võtsin seda kui head ennet, et siia ma pean tulema ja kodusaarele jääma.

Milline oli Teie esimene tööpäev Kärla Põhikoolis?

Kõige esimesel tööpäeval (21.08) tulin tööle Kuressaarest jalgrattaga. Ilm oli nii ilus ja kolleegid tulid vastu nii naeratavate nägudega, et oleks patt öelda, et minu esimene tööpäev möödus vähem kui suurepäraselt.

100 päeva koolis õpetatud. Kuidas siiamaani tunne on?

Tunnen, nagu oleksin alles kuu aega siin olnud. Olen tulvil ideedest ja energiast, mida tahaksin rakendada ning iga päev õpin midagi uut.

 

Toimetaja Laidi Lindau

Meediaringi juhendaja

9. detsembril sai meie inglise keele õpetajal Kristina Lemberil oldud Kärla koolis õpetajaametis 100 päeva. Sellise maagilise verstapostini jõudmise puhul kinkisime täna õpetaja Kristinale MTÜ "Alustavat õpetajat toetav kool" poolt ellu kutsutud sümboolse 100 õpetajapäeva ripatsi. Sellelt ripatsilt leiab sümbolina eesti keele erilise tähe, sõna õpetaja esimese tähe ja sellesse on peidetud ka number 100. Ühtekokku sümboliseerib see lõpmatust ja kannab endas mõtet, et õpetaja mõjutab igavikku. 

9. klassi õpilased Annika Suurna ja Karis Kivi küsisid õpetajalt ka mõned uudishimulikud küsimused:

Kui Te peaksite ennast kirjeldama ühe lausega, mis see oleks?

Driven by the thought “it will be fine; I will figure something out”.

I’m more of a Sam girl.

Mis on kõige metsikum asi mis Te iial teinud olete?

Tartus Ülikoolis esimest aastat õppides jalutasin ühel suvisel hilisõhtul sõbrannadega Raekoja platsilt läbi, kui üks tundmatu noormees mind kinni pidas ja Suudlevate Tudengite purskkaevu tahtsule kutsus. Ma ei ole kunagi arg inimene olnud ja nõustusin. Nii me seal tantsisime: ilma muusikata, riided läbimärjad, meik laiali ja sõbrannad kõrval naerust kõverad.

Milline olite ise õpilasena ja millised olid Teie lemmikud õppeained koolis?

Õpilasena võisin õpetajate jaoks olla ikka tüütus – iseteadja ja jäärapäine. Nüüd sellele tagasi mõeldes tahaks nii mõnegi õpetaja ees vabandada.

Põhikoolis oli minu lemmik õppeaine saksa keel ja gümnaasiumis ajalugu. Inglise keel on mind saatnud terve elu, kuid õppeainena see minu lemmik ei olnud.

Kas olete alati tahtnud õpetajaks saada? Kui mitte, siis kelleks?

Väga-väga pikki aastaid tahtsin ma saada loomaarstiks, kuid vanemaks saades ja gümnaasiumisse minnes hakkasin üha rohkem mõtlema sellele, et kas ma tahan õppida enda jaoks midagi täiesti uut või pigem lihvida oma olemasolevaid tugevusi nii palju kui võimalik. Valisin kahest variandist viimase ja läksin Tartu Ülikooli inglise keele kirjandust ja filoloogiat õppima.

Kuidas tundsite ennast enne oma esimese tunni algust? Kas närv oli ka sees?

Ikka oli närv sees. Minu esimeses tunnis oli kokku rohkem õpilasi kui üheski teises klassis, kus ma õpetanud olen.

Kas Teie vaatepunkt õpetajatest on muutunud, nüüd kus ise olete õpetaja?

Kusjuures, üks minu esimesi mõtteid õpetajana alustades oli see, et kas ma hakkan nüüd enda õpetajaid paremini mõistma. Praeguseks ma ei saa öelda, et ma mõistan neid paremini, küll aga on minu vaatepunkt õpetajast, kui inimesest, muutunud.

Kas Teil on õpetamise jaoks oma stiil või põhimõte?

Ma proovin alati jääda positiivseks, üritan võimalikult palju õhutada õpilasi rääkima ja võimalusel üritan soovidele vastu tulla.

Miks just Kärla kool?

Olen Kärla kooliga olnud seotud ka varasemalt. Ma ei olnud küll õpilase rollis, kuid abistasin Comeniuse projektiga aastal 2015. Kui ma 2018. aasta suvel otsustasin kolida tagasi Kuressaarde oli täiesti juhuse tahtel vabanenud inglise keele õpetaja ametikoht Kärla koolis ja ma võtsin seda kui head ennet, et siia ma pean tulema ja kodusaarele jääma.

Milline oli Teie esimene tööpäev Kärla Põhikoolis?

Kõige esimesel tööpäeval (21.08) tulin tööle Kuressaarest jalgrattaga. Ilm oli nii ilus ja kolleegid tulid vastu nii naeratavate nägudega, et oleks patt öelda, et minu esimene tööpäev möödus vähem kui suurepäraselt.

100 päeva koolis õpetatud. Kuidas siiamaani tunne on?

Tunnen, nagu oleksin alles kuu aega siin olnud. Olen tulvil ideedest ja energiast, mida tahaksin rakendada ning iga päev õpin midagi uut.

 

Toimetaja Laidi Lindau

Meediaringi juhendaja

Hetkel on lehel 0 kasutajat.